10.07.17

ERIHOOLEKANDETEENUSED:

  • igapäevaelu toetamise teenus (IET);
  • töötamise toetamise teenus (TT);
  • toetatud elamise teenus (TE);
  • kogukonnas elamise teenus (KE);
  • ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.

IET, TT, TE ja KE teenused on toetavad erihoolekandeteenused, kuna isik ei vaja toetust ja juhendamist ööpäevaringselt. Erihoolekandeteenustele v.a kohtumäärusega teenusele suunatakse isikud alates 18. eluaastast, järjekorda võetakse isikud alates 16. eluaastast.

Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.

Teenusele suunamine

Toetavatele erihoolekandeteenustele saab isik nii psühhiaatri hinnangu kui rehabilitatsiooniplaani alusel. Ööpäevaringsele erihooldusteenusele v.a kohtumäärusega teenusele saab üksnes rehabilitatsiooniplaani alusel, kus on täpsustatud isiku vajadus vastavalt sihtgrupile.

Kui isik soovib saada suunamist erihoolekandeteenusele, esitab ta taotluse erihoolekandeteenusele saamiseks Sotsiaalkindlustusameti elukohajärgse piirkonna juhtumikorraldajale. Taotlusele tuleks kindlasti lisada teenuseosutaja või maakond, kus soovitakse teenust saada. Eestkostja olemasolul tuleb taotlusele märkida ka eestkostja andmed. Dokumendid võib saata postiga, viia isiklikult klienditeenindajale või juhtumikorraldajale või isik teeb e-taotluse kodanikuportaali eesti.ee kaudu. Klienditeeninduste lahtiolekuajad ja juhtumikorraldajate vastuvõtuajad on Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.

Sotsiaalkindlustusamet otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.

Pärast taotluse esitamist hindab juhtumikorraldaja isiku erihoolekandeteenuse vajadust, võttes aluseks psühhiaatri hinnangu või isiku rehabilitatsiooniplaani. Kui isikul puudub rehabilitatsiooniplaan, kuid see on vajalik temale erihoolekandeteenuse saamiseks, suunab juhtumikorraldaja isiku sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde täiendavale hindamisele. Rehabilitatsiooniplaani valmides, kus on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus, suunatakse isik erihoolekandeteenusele või võetakse teenuse järjekorda. Isik saab edaspidi teavet oma järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta piirkondlikult juhtumikorraldajalt.

Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama kolme kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja, millest isikut teavitatakse.

Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Teenusele asumiseks väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse kui:

  • isik vastab tema poolt taotletavale teenusele õigustatud isikule esitatavatele nõuetele;
  • riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule teenuse osutamiseks;
  • teenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenusele minna, on vaba koht teenuse osutamiseks;
  • kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringse erihooldusteenusele suunamist sooviv isik nõustub tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt

  • kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul ning
  • seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kokkulepitud tähtpäevast arvates.

Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada. Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada soovitud hoolekandeasutusse, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut vaba koha olemasolust teise teenuse osutaja juures või teenuse saamiseks tema järjekorda võtmisest.

Juhul, kui isik soovib pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, tuleb tal esitada sellekohane taotlus juhtumikorraldajale. Soovitud hoolekandeasutuses vaba koha olemasolul väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule uue suunamisotsuse.

Igale teenusele tulevale inimesele koostatakse suunamisotsuses esitatud eesmärgi saavutamiseks tegevusplaan 30 päeva jooksul pärast tema teenusele tulemist. Tegevusplaan koostatakse koos inimesega, see peab lähtuma tema individuaalsetest soovidest ja vajadustest, kaasates teda nii teenuste/tegevuste planeerimisse kui hindamisse. Plaan vaadatakse läbi koos abisaajaga vähemalt kaks korda aastas, hinnatakse saadud teenuse tõhusust, kasutegurit ning vajadusel püstitatakse uued teenusesaaja vajadustest ja soovidest lähtuvad eesmärgid. Aastas korra tehakse kõikidest tegevusplaanidest kokkuvõtted, et teada, mis tegevus oli hea ning mis vajab parendust, samuti millist kasu on inimesed saanud.

Teekond teenusele:

  • Psühhiaatri juurde visiidile;
  • Psühhiaater annab hinnangu;
  • Erihoolekandeteenuste taotluse esitamine;
  • Sotsiaalkindlustusametist tuleb otsus teenusele saamiseks või järjekorda panemiseks (kui kohti hetkel pole);
  • 3 päeva jooksul teenuse osutamise alguskuupäevast tuleb minna teenuse osutaja juurde.

Võhma päevakeskuses osutatakse igapäevaelu toetamise teenust ja toetatud elamise teenust.

Täpsemat infot teenuste kohta saab Võhma päevakeskuse tegevusjuhendajatelt või sotsiaalnõunikult.

 

Toimetaja: ANGELA HÄRM