24.03.16

Korteriühistute asutamisele tuleb aegsasti mõelda


Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus võeti Riigikogus vastu 19.02.2014. Seadus jõustub 01.01.2018, osaliselt on juba jõustunud 23.03.2014 ja 01.01.2016.

Uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus. Seaduses on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Uue seaduse kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis ning korterühistut asutatud ei ole, loob riik ise korteriühistu.

Võrreldes seni kehtinud õigusega muutub korteriühistu tegevus ning ühistule tekib rida õigusi. Näiteks majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust.

Uue seaduse valguses tuleks neis majades, kus täna veel ei ole korteriühistuid, tõsiselt mõelda korteriühistute asutamisele, enne kui riik seda Teie eest  sunniviisiliselt ise teeb.

Kui ühistu ise asutada, siis saab ise kinnitada põhikirja, valida majale toimiva juhatuse ning miks mitte mõelda juba hoone renoveerimise peale, kasutada täna turul olevaid rikkalikke Kredexi renoveerimissoodustusi. Olla ise oma maja peremees. Täna saab hoone tervikrenoveerimiseks küsida renoveerimistoetust kuni 40 protsenti ja mitmeid häid näiteid juba Eestimaalt leida. Miks mitte neid võimalusi kasutada.

Majas üksmeele leidmiseni ja ise ühistu asutamiseni on aega ligi poolteist aastat, kuid Eesti Korteriühistute Liidu 20-aastasele kogemusele tuginedes tuleks alustada varakult. Majades, kus täna veel korteriühistut ei ole, võtab asutamine aega.

Võhmas on täna 28 korrusmaja, neist suuri 60 korteriga 7 maja, keskmiseid 18 ja 16 korteriga kokku 6 maja, 10 korteriga 2 ja lisaks veel kokku 6 maja väiksemaid 8, 5 ja 4 korteriga. Kõigis neis tuleks asutada lähiaasta jooksul korteriühistu. Tihti aga puudub inimestel teave, kuidas seda teha ,et tagada ühistu asutamisel kõikide juriidiliste toimingute täpne ja korrektne vormistamine.

On hea meel, et Võhma linn mõtleb oma linnakodanike peale ning on läbi linnapea Anneli Siimussaare pöördunud nõu ja abi saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole. Ka on linn ise valmis panustama, et inimeste initsiatiivi toetada. Loodame, et saame lähiajal koostöösuhted linnaga kokku leppida, et pakkuda reaalset abi korteriühistute asutamiseks Võhmas. Eesti Korteriühistute Liidu praktikas on imelisi näiteid, kus inimeste ühendatud jõud ja koondumine korteriühistutesse ka maapiirkondades on muutnud kogu maja elamistingimusi ning tõstnud elukvaliteeti ning kinnisvarahinda korterites.

Eelkõige on see aga Teie otsustada. Kas te tahate ise otsustada asju Teile läbi korteriomandite kuuluvas majas ühiselt, moodustades toimiva korteriühistu, või teeb seda Teie eest riik sunniviisiliselt. Arutage korteriühistu asutamist oma naabriga, oma trepikoja naabritega ja majaelanikega. Kui soov ja tahe on olemas, siis saame üheskoos hakkama.


Andres Jaadla                                                       
Eesti Korteriühistute Liit
Juhatuse esimees
                                                                   

 

 

Toimetaja: ANGELA HÄRM